vahelahenduste

Vahelahendused ehk ajutised lahendused on strateegia või tehnika, mis lahendab konkreetse probleemi lühiajaliselt või vahendina, kuni leitakse püsivam või paremini toimiv lahendus. Termin moodustuvad sõnadest vahe (ajutine või vahepealne) ja lahendus.

Kasutusvaldkonnad hõlmavad tarkvaraarendust ja IT-tööde elluviimist, inseneeriat, ärioperatsioone ja avalikku haldust, kus kiirus ja võimalus jätkata tööd on prioriteedid. Vahelahendused on sageli vajalikud, kui aega või ressursse on napp ning keskne eesmärk on mitte peatada töö või pakkuda toimivat lahendust kuni püsiva protsessi arendamiseni.

Omadused: nad on ajutised, sageli kiirem ja odavam lahendus võrreldes lõpliku arendusega. Samas võivad need tekitada tehnilist võlga või põhjustada suurema muudatuste koormuse tulevikus, kui tuleb püsiv lahendus üles ehitada. Seetõttu on oluline hinnata elutsüklit, dokumenteerida põhjused ja kavandada järgnevad etapid.

Riskid ja juhtimismeetmed: vahelahendused võivad põhjustada halvasti dokumenteeritud muutusi või hooldusprobleeme, kui lõplikku lahendust ei planeerita. Järgmiseks peavad järgnema ajakava ja üleminek lõplikule lahendusele ning järeltööd, nagu refaktoratsioon ja hooldus.

Näited: tarkvaras ajutine patch turvaaugu vastu; prototüübi või demonstratsiooniks loodud skript või väline tööriist; ajutine protsesside automatiseerimise lahendus, mida hiljem täiendatakse või asendatakse püsiva lahendusega. Seosed: vahelahenduste mõiste sarnaneb ingliskeelsele workaround’ile ning erineb lõplikust lahendusest, rõhutades vajadust pikaajalise lahenduse väljatöötamiseks.