uuringumetoodika

Uuringumetoodika on teadusliku uurimistöö korraldamise ja hindamise raamistik, mis kirjeldab, kuidas uurimisküsimus teisendatakse meetoditeks, andmeteks ja analüüsiks ning kuidas tulemuste usaldusväärsus tagatakse. See hõlmab nii teoreetiliste alustuste kui ka praktiliste sammude kindlaks tegemist: uurimisküsimuste sõnastamist, uurimisdisaini, andmete kogumise meetodite valikut, analüüsi ja tulemuste tõlgendamist ning uuringu eetika- ja kvaliteediküsimuste lahendamist.

Uuringumetoodika jaguneb peamiselt kvantitatiivseks, kvalitatiivseks ja segameetodiliseks lähenemiseks. Kvantitatiivne metoodika kasutab numbrilisi andmeid ja statistilist analüüsi; kvalitatiivne keskendub sügavatele kirjeldustele ja mõistusele erinevate meetodite kaudu, nagu intervjuu, vaatlus või sisuanalüüs; segameetodika kombineerib mõlemaid viise. Erinevad uuringud võivad rõhutada eri aspekte ning otsus sõltub uurimuse eesmärkidest, teoreetilisest positsioonist ja praktilistest piirangutest.

Uuringumetoodika hõlmab ka epistemoloogilisi ja ontoloogilisi aspekte: kuidas teadmisi käsitletakse ja mida uuritakse kui maailma olemust. Tugev uuring peab tagama kehtiva ja usaldusväärse andmete kogumise ning tulemuste asjakohase tõlgendamise, samuti eetiliste standardide järgimise.

Eetika ja kvaliteet on olulised, sealhulgas inimsubjektide õiguste kaitse, konfidentsiaalsus, andmete kaitse ning uuringu raportimise läbipaistvus ja reprodutseeritavus. Uuringumetoodika on seega keskne osa akadeemilises töös, mis toetab uurimistöö kvaliteeti ja usaldusväärsust.