tüvevormide

Tüvevormide kohta on tegu keelesõnastikus ja morfoloogias kasutatava mõistega, mis viitab sõna vormide kogumile, mis jagab sama tüvi ehk põhiosa. Tüvi on sõna semantilise sisu kandja ning tüvevormid on need vormid, mida tüvi kaudu keele sõnavormina moodustatakse. Erinevates keeltes võib tüve vormide komplekt hõlmata nii käänete kui ka derivatsioonide ja koostete vorme.

Tüvevormide mõistet kasutatakse peamiselt keeleõppes, sõnavara andmebaasides ja loodusliku keele töötlemises (NLP). Denteerimiseks või sõnastikku koostades märgitakse sageli tüvi või lemmatiseerimise käigus lemmad, mis tähistavad sama tüve erinevate vormide aluseid. Morselemis või kultuurikontekstis aitab tüvevormide mõiste kirjeldada, kuidas sõna muutub vastavalt käänetele, ainsuse-korduva vormimise või tuletusvormide jaoks.

Tüvi võib keeles muutuda sõltuvalt fonoloogilisest või morfoloogilisest kontekstist. Mõnel juhul võivad tüved olla mitme vormi all, eriti keeles, kus sõnaliigid võivad moodustada ühtse tuumaga variante erinevates kõne- või kirjakeelsetes vormides. Seetõttu on tüvevormide analüüs kasulik tööriist nii õpetuses kui ka arvutinäidetes, kuna see aitab eristada semantiliste ja vormiliste muutuste allikaid.

Lõppkokkuvõttes tähistab tüvevormide kogum kõigi sõnavormi aluse, mis on moodustatud sama tüvi põhjal, ning neid kasutatakse nii sõnavara uurimisel kui ka automatiseeritud keelenäidetes.