töötlemisviisid

Töötlemisviisid viitavad erinevatele meetoditele, mille abil muudetakse algmaterjal või andmed soovitud kujuks. Mõiste hõlmab nii materjalide töötlemist kui ka infotöötlust ning keskendub eesmärkidele nagu kvaliteet, kiirus ja efektiivsus.

Materjalide töötlemisel eristuvad peamised viisid mehaaniline, termiline, keemiline ja bioloogiline töötlemine. Mehaaniline töötlus sisaldab operatsioone nagu treimine, freesimine ja lihvimine, mille käigus muudetakse vorm või suurus. Termiline töötlemine hõlmab kuumtöötlemist ja sellega seotud omaduste parandamist (nt annealimine). Keemiline töötlemine keskendub pinnakattele ja puhastusele kemikaalidega. Bioloogiline töötlemine kasutab elusorganisme, näiteks fermenteerimist.

Andmete töötlemisel on levinud järgmised lähenemisviisid: partiitöötlemine, reaalajas töötlemine ja voolutöötlemus. Partiietöötlemus sobib suurema mahu jaoks, mis ei vaja viivitamatut reageeringut. Reaalajas töötlemine tagab viivitamatu või peaaegu viivitamatu vastuse. Voolutöötlemus käsitleb andmeid pidevates vooludes ning sobib suurema kiirusega analüütikale. Jaotatud või pilvepõhine töötlemine võimaldab skaleerimist ja koostööd mitmete osapoolte vahel, ning ETL- ja ELT-protsessid koguvad, teisendavad ja laadivad andmeid erinevatesse süsteemidesse.

Töötlemisviiside valikut mõjutavad kiirus, täpsus, kulud, mahud, andmete turvalisus ja regulatiivne vastavus. Õige lähenemine sõltub kasutusvaldkonnast ja olemasolevatest ressurssidest.