tööstuslikkus

Tööstuslikkus on majanduse ja ühiskonna arenguprotsess, mille käigus mehhaniseerimine ning tehasepõhine tootmine asendavad peamiselt käsitöö- ja põllumajandustootmist. Selle tulemusena suureneb tootmise skaleeritus, levib jagatud töö, arenevad linnad ning tekivad uued sotsiaalsed suhted ja klassid.

Ajaloos peetakse tööstusliku arengu alguseks XVIII sajandi lõppu või XIX sajandi algust Suurbritannias, kus aurumasinad, mehhaniseeritud tekstiilitootmine ja raudteed muutsid käsitöötoodangu masinapõhisteks tootmisviisideks. Protsess levis edasi üle Euroopa ja Põhja-Ameerikasse ning hiljem teistesse maailma piirkondadesse, muutes majanduse ja ühiskonna struktuure.

Peamised omadused on tehasetootmine, masinate kasutamine ja massiline toodang, jagatud töö ning uute tööjõu- ja kapitalisuhete kujunemine. Linnastumine kiireneb, infrastruktuur ja ennekõike transport arenevad, ning kasvab nõudlus koolituse ning oskuste järele. Tootlikkus suureneb ning elatustase võib paraneda, kuid kasu ei ole ühtlaselt jaotunud, ning tekivad töölisklass ja kapitalistid ning vajadus sotsiaalse ja poliitilise reguleerimise järele.

Keskkond ja ressursid koormatakse ning suurem osa tööstuslikust tootmisest sõltub energiast ja loodusvaradest. Töötingimused võivad olla rasked ning ühiskonnas tekivad sotsiaalsed pinged ja töölisliikumised. Globaalne laienemine suurendab ebavõrdsust riikide vahel ning sunnib mõtlema jätkusuutliku arengu ning õiguste ja töötingimuste küsimuste üle. Digitaliseerimine ja automatiseerimine toovad täiendavaid struktuurimuutusteni, sealhulgas deindustrialiseerimise riskid.