tööjaotusest

Tööjaotus viitab töö organiseerimise viisile, kus üksikud ülesanded või protsessi osad jagatakse erinevate inimeste, rühmade või masinate vahel. See on põhimõtteline kontseptsioon nii majanduses kui ka organisatsiooniteoorias. Tööjaotuse peamine eesmärk on suurendada efektiivsust ja tootlikkust.

Eri tüüpi tööjaotus on olemas. Vertikaalne tööjaotus tähendab töö jagamist erinevate juhtimistasandite vahel, kus kõrgemad tasemed tegelevad strateegilise planeerimise ja otsustamisega ning madalamad tasemed vastutavad elluviimise eest. Horisontaalne tööjaotus aga jagab töö samal juhtimistasandil olevate üksikisikute või rühmade vahel, kus igaüks spetsialiseerub teatud ülesannetele või funktsioonidele.

Tööjaotuse eelised hõlmavad suurenenud oskuste arengut läbi spetsialiseerumise, aja säästmist töö ümberkorraldamise vähenemise tõttu ja kõrgemat kvaliteeti, kuna töötajad keskenduvad piiratud arvule ülesannetele. Samas võib liigne tööjaotus viia töötajate isoleerituseni, töö monotoonsuseni ja vajaduseni tiheda koordineerimise järele erinevate osade vahel. See võib ka vähendada töötajate üldist arusaama kogu tootmisprotsessist. Tööjaotuse optimaalne tase sõltub töö olemusest ja organisatsiooni struktuurist.