tömegcitometria

Tömegcitometria, inglise keeles mass cytometry, on üksikraku fenotüübi kõrgeulatuslik analüüsimeetod, mis võimaldab mõõta korraga suurt arvu rakkude markerite olemasolu. See tehnika ühendab tsütomeetria ja mass-spektromeetria põhimõtted ning markerid tähistatakse metalliliste isotopidega, mis vähendab või elimineerib valguse spektri segunemist.

Prinsii ja töövoog: rakkud märgistatakse antikehadest koosnevate metalliliste isotopidega. Pärast märgistamist sisestatakse rakud plasma‑lahuse lahjendisse ja ioniseeritakse; mass-spektromeeter (tõkuv aja järel) mõõdab iga isotopi massi järgi eri markerite signaale. Kuna iga marker on seotud erineva metallilise isotoopiga, saab ühel rakul samal ajal koguda märkimisväärselt paljude markerite andmeid, tavaliselt 40–100 või rohkem markerit. Mass cytometry on vähem tundlik spektriaalsetele segunemistele kui fluorofooridel põhinev tsütomeetria, kuid nõuab spetsiaalset varustust ja keerukat andmete analüüsi.

Tähtsus ja rakendus: tömegcitometria võimaldab üksikute rakkude täpsemat fenotüübi ja subpopulatsioonide defineerimist ning on laialdaselt kasutusel immunoloogias, onkoloogias, vaktsineerimisteaduses ning immunoteraapia arenduses. Andmete analüüs nõuab oskusi dimensional reduction (nt t-SNE, UMAP) ja klastrimise (nt FlowSOM, Phenograph) ning kalibreerimist ja kontrolli markerite ristmõjusid.

Piirangud: tehnika on rakkude hävitav (ei võimalda kohe sortimist), läbilaskevõime on madalam kui konventsionaalsel tsütomeetrial ning kulud ja töö, andmeanalüüs nõuavad eritehnikat ja bioinformaatika kompetentsi.