tuulepargid

Tuulepargid on elektrienergia tootmiseks korraldatud alad või kompleksid, kus paikneb mitu tuuleturbiini. Tuuleturbiinid muundavad tuule kineetilise energia elektrienergiaks, mis toob võrku. Tuulepargid võivad olla maapealsetel aladel (onshore) või merel (offshore).

Onshore-pargid on tavaliselt odavamad ja kergemini ehitatavad, kuid nende asukohad piiratakse sageli maastiku, linnuökoloogia ja kohalike kogukondadega. Offshore-pargid asuvad mere peal ning ühenduvad tihti suurema võimsusega turbinate jaotussüsteemidega; meri pakub tugevama ja stabiilsema tuule, kuid merekeskkond suurendab ehitus- ja hoolduskulusid ning ohutusnõudeid.

Arendusprotsess hõlmab asukoha valikut, keskkonnamõju hindamist, võrguühenduse kavandamist ning omavalitsuste ja elanike kaasamist. Vajalikud load ja vastavad kindlustused tagavad ohutu ja jätkusuutliku ehituse ning perioodilise järelvalve.

Tehnoloogiliselt koosnevad tuulepargid tuuleturbiinidest, transformaatoritest ja võrgutingimustest ning juhtimissüsteemidest. Ühe turbina nimivõimsus võib olla mõnest kilovatist kuni mitme megavatini, koguvõimsus sõltub pargi suurusest.

Mõjud ja kasud: tuulepargid vähendavad fossiilkütuste tarbimist ja seega süsinikdioksiidi heitmeid, kuid võivad põhjustada visuaalset mõju, mürataset ning mõjutada linnust ja maastikku. Seetõttu teostatakse keskkonnamõju hindamisi ning jälgitakse elusloodust ja helinõudeid.

Eestis on tuuleenergia kasutamine jõudsalt arenenud. Enim on paigaldatud maapealseid parke ning meretuulepargid on kavandamisel ja planeerimisel. Riiklikud ja reguleerivad asutused käsitlevad planeerimist, keskkonnamõju hindamist ning võrgueestlust vastavalt Euroopa Liidu ja Eesti seadusandlusele.