turvalisusmehhanisme

Turvalisusmehhanismid on meetodid ja süsteemid, mida kasutavad organisatsioonid ja IT-süsteemid varade kaitsmiseks, et tagada konfidentsiaalsus, terviklikkus ja kättesaadavus, piirata volitamata juurdepääsu ning vähendada ohte. Need mehhanismid rakenduvad nii tarkvaras ja võrgudes kui ka füüsilises keskkonnas.

Turvalisusmehhanismide peamised kategooriad hõlmavad administratiivseid, tehnilisi ja füüsikalisi kontrollimehhanisme. Administratiivsed mehhanismid hõlmavad turvapoliitikate kehtestamist, riskianalüüsi ning personali koolitust. Tehnilised mehhanismid hõlmavad autentimist, volituste haldust, krüpteerimist, juurdepääsukontrolli, andmete terviklikkuse tagamist, auditeerimist ja logimist ning võrgurühmade turvalisust. Füüsikalised mehhanismid hõlmavad ligipääsukontrolli hoonetele, valve- ja videovalvet ning keskkonnakaitse meetmeid.

Disaini ja rakendamise põhimõtted rõhutavad kaitse mitmekihilisust (defense in depth), minimaalset õigust (least privilege), vigade korral turvalist lähtumist (fail-safe defaults) ning turvalist kujundust ja arendust (secure by design). Olulised on riskide pidev hindamine ja vastavus standarditele.

Näited: paroolipõhine autentimine ning mitme faktoriga autentimine, rollipõhine juurdepääkukontroll, andmete krüpteerimine nii puhke- kui ülekande ajal, digitaalallkirjad, logid ja auditeerimine, regulaarne varundamine ning katastroofiplaanide rakendamine. Turvalisusmehhanismide efektiivne rakendamine nõuab järjepidevat hooldust ja vastavust korraldustele.