tubulaarvõllid

Tubulaarvõllid, tuntud ka kui **tubulaarsed võllid** või **torusvormsed struktuurid**, on geomeetrilised vormid, mis sarnanevad torusega (donuts-vormise objektiga), kuid millel on lisaks ümbritsevale ringjoonele ka tubulaarne (putukujuline) struktuur. Need vormid on levinud nii looduslikes kui ka inimtehnilistes struktuurides.

Tubulaarvõllid koosnevad tavaliselt kahest peamisest osast: välisest ringjoonest ja sisemist tubulaarsest osast, mis võib olla avatud või suletud. Sellised struktuurid on efektiivsed mitmesuguste jõudude ja tugevuste jaotamisel, mis teeb neist populaarseks arhitektuuris, insenerikas ja materjaliteaduses.

Looduses esinevad tubulaarvõllid näiteks putukate skeletis, kus neid kasutatakse tugevuse ja keha kaaluga kaalutluseks. Inimtehnilistes rakendustes on nad levinud näiteks mootorite ja turbiinide osades, kus nad aitavad vähendada massi ja parandada jõujuhtimist. Arhitektuuris võivad tubulaarvõllid olla kasutusel konstruktsioonide ja hoonete tugevdamisel.

Tubulaarvõllide matemaatiline kirjeldus põhineb toruse ja putukujulise struktuuri kombinatsioonil. Neid võib analüüsida kaudu diferentsiaalgeomeetria meetodeid, mis aitavad mõista nende omadusi ja rakendusi. Nende struktuuride uurimine on oluline nii teoreetilistele uuringutele kui ka praktilistele rakendustele, näiteks uute materjalide ja konstruktsioonide arendamisel.