traheofüütideks

Traheofüüdid ehk vaskulaarseteks taimedeks nimetatakse taimede rühma, kellel on spetsialiseerunud veeside ja toitainete juhtimise süsteem. See süsteem võimaldab taimedel transportida vett ja mineraalaineid ning jaotada neid kogu taimes, mis võimaldas locomotsiooni ja kasvu kõrgematesse keskkondadesse. Traheofüütide hulka kuuluvad enamik kaasaegseid taimed, sealhulgas puidust taimed, liblikõielised ja leedusoid. Nendes taimedes on tõelised väljakujunenud juhtraod, mis eristavad neid mitte-vaskulaarsetest taimedest nagu samblad ja maksad.

Peamised tunnused hõlmavad tõelisi juuri, vart ja lehti ning sageli tugevat lignifikatsiooni (lihtrõngaste ja puidu arengut), mis võimaldab taimedel kasvada kõrgemaks ja moodustada puitu. Traheofüütidel on elutsükli korral alternatsioonid: sporofüüt on tavaliselt domiinev ja püsiv ning paljundusprotsess toimub spooride kaudu. Mõnede rühmade puhul on olemas spetsialiseerunud spoorid (heterospooria), mis kannab taimi erineva suurusega spooride kaudu. Seega on traheofüütidel kompleksne paljunemis- ja arengutsükkel, mis on kohandunud nii Maa kuivematele kui niiskematele elupaikadele.

Ajalugu ja evolutsioon viitavad, et traheofüütide esivanemad ilmusid Maale umbes 420–400 miljonit aastat tagasi (Siluri–Devoni perioodid). Nad järk-järgult täitsid suurema osa maismaa ökoloogilisi ruume, kujundasid suurimaid süsinikuvarasid ning moodustasid olulise aluse tänapäevastele metsadele ja põllumajandusele. Tänapäeval moodustavad traheofüüdid taimede suurima ja mitmekesisema rühma ning nad on põhiosas vastutavad maapinna katvate ökosüsteemide struktuuri ja tootlikkuse eest.

---