tootmisvalmiduse

Tootmisvalmidus iseseisvalt tõlgituna tähendab toodangu valmidust: kui lihtsalt, kuluefektiivselt ja usaldusväärselt saab tooted valmis teha olemasolevate protsesside, seadmete ja materjalidega, tagades samaaegselt kulude, kvaliteedi ja tarneaegade nõuded. See hõlmab disaini sobivust tootmistehnoloogiale ning tootmisetappide ja tarneahela piiranguid.

Kui oluline on tootmisvalmidus, on selle mõju otsene: parem valmidus vähendab kulusid, kiirendab turule jõudmist, suurendab kvaliteeti ja vähendab riske. See on eriti kriitiline nii tarbijatoodete, autotööstuse kui ka meditsiini ja elektroonika valdkondades, kus keerukad detailid või range tolerants võivad tootmiskuludesse märkimisväärselt kajastuda.

Tootmisvalmidust mõjutavad peamised tegurid

- Osa arv ja keerukus

- Tolerantside ja geomeetria teostatavus

- Materjalide valik ja varustuslikkus

- Protsesside sobivus (valik, tööriistad, seadmed)

-Montaaži järjekord ja liitmete keerukus

- Standardiseerimine ja varustuse koostalitlus

- Tarneahela stabiilsus ja erinevad lähetustingimused

Hindamine ja kujundusvõtted

- Varajane valmidushindamine ja check-listid

- Design for manufacturability (DfM) põhimõtted

- Väärtuse optimeerimine ning prototüüpimine

- Protsessi võimesus (process capability) analüüs ja pilootarendused

- Lihtsustamine, standardiseerimine ja osa vähendamine

Näited

Võttes kasutusse plastikkorpus, tuleks vältida tugevaid allolekkeid ja tagada ühtlane paksus; metallosa puhul eelistada lähinett või vormimistehnikat, mis vähendab töötlemist. Tootmisvalmidust hinnatakse kogu elutsükli vältel, et tasakaalustada kulud, kvaliteet ja ajakava.