titratsiooni

Titratsioon on kvantitatiivne analüüsimeetod, mida kasutatakse lahuse kontsentratsiooni kindlaksmääramiseks, lisades teadaoleva kontsentratsiooniga lahust (titrant) kuni reaktsiooni lõpuni. See reaktsioon on tavaliselt kiire, täielik ja sellel on selge lõpp-punkt, mida saab tuvastada indikaatori abil või füüsikalise meetodiga, nagu pH mõõtmine. Titratsiooni kasutatakse laialdaselt keemias ja teistes teadusvaldkondades erinevate ainete määramiseks.

Titratsiooniprotsessi käigus lisatakse titrant mõõdetud koguses proovilahusesse, kuni kõik proovilahuse analüüdid on reageerinud. Lõpp-punkt on see hetk, mil lisatud titranti kogus on täpselt võrdne analüüdi kogusega proovis, lähtudes nende stoikiomeetrilisest suhtest. Selleks, et lõpp-punkt oleks selgelt tuvastatav, kasutatakse sageli indikaatoreid, mis muudavad värvi reaktsiooni lõpus. Alternatiivselt võib lõpp-punkti jälgida instrumendiga, näiteks pH-meetriga.

Titratsioonide tüüpe on mitmeid, sõltuvalt reageerivate ainete omadustest ja reaktsiooni tüübist. Levinud tüübid hõlmavad happe-aluse titratsioone, redoks-titratsioone, sadestustitratsioone ja kompleksomeetrilisi titratsioone. Igal meetodil on oma spetsiifilised rakendused ja nõuded. Titratsiooni täpsus sõltub kasutatavate mõõteriistade (nt bürett, pipett) täpsusest ning indikaatori või detektori tundlikkusest.