temperingumeetodi

Temperingumeetod, ehk tempereerimine, on kontrollitud kuumutamise ja jahutamise abil materjali omaduste muutmise protsess. Selle peamised eesmärgid on suurendada vastupidavust, parandada sitkust ja vähendada sisemisi pingeid. Tempereerimist rakendatakse laialdaselt metallide, eriti terase, karastusprotsesside osas, klaasi tootmises ning mõnel juhul ka toidukäitlemises, näiteks šokolaadi töötlemisel.

Terase tempereerimine toimub sageli karastamise järel. Materjal kuumutatakse sobiva temperatuurini ja jahtub seejärel kontrollitud viisil. See protsess vähendab karastamisel tekkinud pingeid, suurendab sitkust ning muudab kõvadust sobival tasemel. Mikrostruktuur sõltub kuumutamise temperatuurist ja ajast: madalamad temperatuurid annavad suurema kõvaduse ja rabeduse vähendamise, kõrgemad temperatuurid suurendavad sitkust ja lõtvust.

Klaasi tempereerimine hõlmab selle kuumutamist ligikaudu väga kõrgemale temperatuurile ja sellele järgnevat kiirjahutust. Tekkinud pinnale tekib püsiv surutorm, mis muudab klaasi tugevamaks ja vastupidavamaks. Tempered klaas puruneb erinevates väikesteks tükkideks, mis vähendab ohtlikke teravaid tükke võrreldes tavalise klaasi purunemisega.

Šokolaadi tempereerimine on toidutööstuses kasutatav meetod kakaouko kristallide stabiliseerimiseks. See saavutatakse sulatades šokolaadi umbes 45–50 °C (tume šokolaad) ja jahutades seejärel 27–28 °C, mille järel soojendatakse tagasi umbes 31–32 °C enne valmimist. Õige temperatuur tagab läikiva pinna, hea lõikuvuse ja stabiilse, libeda tekstuuri.