tekstuurianalüüs

Tekstuurianalüüs, tuntud ka kui tekstuuri analüüs, on menetlus, mille käigus uuritakse ja kvantifitseeritakse pildil olevate objektide või alade pinnaomadusi. See erineb objektide kuju või värvi analüüsist, keskendudes eelkõige sellele, kuidas valgus interakteerub pinna mikroskoopilise struktuuriga. Tekstuur võib kirjeldada selliseid omadusi nagu siledus, karedus, teralisus, triibuline muster või korrapärasus.

Tekstuurianalüüs leiab rakendusi mitmesugustes valdkondades. Meditsiinis võib seda kasutada kudede tekstuuride analüüsimiseks, et tuvastada haigusi nagu vähk. Tööstuses seda kasutatakse toodete kvaliteedikontrollis, näiteks materjalide pinna defektide tuvastamiseks või pindade ühtluse hindamiseks. Põllumajanduses aitab see analüüsida põllukultuuride seisundit või mullastruktuuri. Samuti on see oluline masinnägemissüsteemides objektide eristamiseks ja identifitseerimiseks, eriti kui visuaalselt sarnaseid objekte eristatakse just nende pinnatekstuuri poolest.

Tehniliselt hõlmab tekstuurianalüüs erinevaid matemaatilisi ja statistilisi meetodeid. Levinud lähenemisviiside hulka kuuluvad Gray-Level Co-occurrence Matrix (GLCM), mis analüüsib pikslite suhtelist asukohta ja intensiivsust, ning Gabori filtrid, mis tuvastavad erinevaid sagedusi ja orientatsioone pildil. Kaetud Markov'i mudelid ja fraktaalmeetodid on samuti kasutatavad tekstuuride kirjeldamiseks. Nende meetodite abil saadakse numbrilised tunnused, mis iseloomustavad tekstuuri, mida saab seejärel kasutada klassifitseerimiseks või võrdlemiseks.