tehisnärvivõrkudeni

Tehisnärvivõrkudeni, tuntud ka kui tehisnärvivõrgud või lühidalt närvivõrgud, on arvutuslikud süsteemid, mis on inspireeritud inimese või looma närvisüsteemi struktuurist ja tööst. Need koosnevad omavahel ühendatud üksustest ehk "neuronitest", mis töötlevad ja edastavad informatsiooni. Iga neuron saab sisendsignaale, töötleb neid ja saadab väljundsignaali edasi teistele neuronitele. Neid ühendusi iseloomustavad kaalud, mis määravad sisendsignaalide mõju väljundile.

Tehisnärvivõrkude õppimine toimub tavaliselt andmekogumite abil. Alguses on kaalud sageli juhuslikud. Treeningprotsessi käigus kohandatakse neid kaalusid iteratiivselt, et vähendada võrgu poolt tehtavate ennustuste ja tegelike tulemuste vahelist viga. See reguleerimine aitab võrgul tuvastada mustreid ja seoseid andmetes.

Tehisnärvivõrke kasutatakse laialdaselt erinevates valdkondades, sealhulgas piltide ja kõne tuvastamises, keele töötlemises, ennustavas analüüsis ja meditsiinidiagnostikas. Nende võime õppida keerulisi ja mitte-lineaarseid seoseid muudab need võimsaks tööriistaks paljude probleemide lahendamisel. Sügavad närvivõrgud, mis koosnevad paljudest kihtidest, on viimastel aastatel toonud märkimisväärseid edusamme tehisintellekti valdkonnas.