tegevuskatkestusi

Tegevuskatkestused tähistavad ajutist või püsivat katkestust organisatsiooni või süsteemi tavapärases toimimises, mis võib puudutada tööprotsesse, teenuseid, tootmist või turvalisust. Sellised katkestused võivad olla osalised või täielikud ning sageli nõuavad taastumist ning teavitamist kasutajatele ja sidusrühmadele.

Põhjused ja liigid: tihti põhjustavad neid tehnilised riket, toiteallika katkestused, küberintsidendid, inimlik viga, loodusõnnetused, tarneahela katkestused ning muud välised mõjud. Tegevuskatkestused jagunevad näiteks operatiivkatkestusteks (toimingu peatumine töös), teenuste osutamise katkestusteks (veebiteenused, side) ja protsessikatkestusteks (töövoo peatumine).

Mõjud: nii lühi- kui pikaajalised, hõlmates finantskahjumit, töövõime kaotust, teenuste kättesaadavuse vähenemist, klientide rahulolematus, maine kahjustust ning regulatiivseid tagajärgi ja täiendavaid kulusid taastumisele.

Ennetus ja reageerimine: riskihindamine, varundus ja taastumise lahendused, pidev jälgimine, koolitus ning kriisireageerimise ja ärijuhtimise jätkusuutlikkuse plaanide rakendamine. Rahvusvahelised standardid ja raamistikud hõlmavad ISO 22301 ärijuhtimise jätkusuutlikkuse juhtimissüsteemi, ISO 27001 infoturbe juhtimissüsteemi, ITIL Service Continuity Management ning NIST SP 800-34 juhiseid.

Tegevuskatkestused on oluline teema mitte ainult äri- ja IT-valdkonnas, vaid ka avalikus sektoris ning infrastruktuuris. Organisatsioonid püüavad suurendada vastupidavust läbi varunduste, taastumisplaanide ning erinevate kättesaadavus- ja ennetusmeetmete rakendamise.