tarkvarapakid

Tarkvarapakid on jagatavad tarkvarakomponendid, mis sisaldavad koostatud binaarfailid, raamatukogud, ressursid ja metaandmed, mis on vajalikud paigaldamiseks, uuendamiseks ja eemaldamiseks arvutis. Need võimaldavad tarkvara järjepidevat paigaldamist ja ühilduvust erinevate süsteemidega. Iga paket sisaldab metaandmeid nagu pakendi nimi, versioon, kirjeldus, arhitektuur, sõltuvused, litsents ning hooldaja. Paljud paketid sisaldavad ka käivitus- või paigaldusskripte.

Pakendiformaadid ja ökosüsteemid varieeruvad. Linuxis on levinud Debiani paketiformaat (.deb, dpkg/apt), Red Hat’i perekonna (.rpm, rpm/dnf/yum) ja Arch Linuxi (.pkg.tar.zst või .pkg.tar.xz, pacman) paketid. Muudel platvormidel on olemas Windowsi installijad (.exe/.msi) ja macOS-i paketid (.pkg, .app). Paketid asuvad tavaliselt repodes või tarkvarakataloogides, kust paketihaldurid nende sõltuvused lahendavad, kinnitavad allkirju ja paigaldavad või uuendavad tarkvara.

Paketihaldurid ja repod: apt, dnf, zypper, pacman või emerge kasutavad repoesid ja metaandmeid sõltuvuste lahendamiseks, versioonide kontrollimiseks ja süsteemi ühtsuse tagamiseks. Lähtekoode ehk lähtepakkide olemasolu võimaldab tarkvara enda platvormil koostada, mis toetab ühilduvust ja korduvust.

Turvalisus ja haldamine on oluline: paketid võivad olla allkirjastatud digitaalselt ning süsteem kontrollib usaldusväärseid võtmeid; usaldusväärsed repod vähendavad man-in-the-middle ja pahavaraga seonduva riski. Paketihaldamine hõlmab koostamist, testimist, värskendamist ja jälgimist turvalisuse korrapärasuste jaoks.