tarbimisvõimalusi

Tarbimisvõimalused ehk tarbimisvõimaluste komplekt on majanduslik mõiste, mis kirjeldab kõiki toote- ja teenuste kogumeid, mida tarbijal on võimalik osta oma sissetuleku ja hindade tingimustel. Neid nimetatakse sageli ka eelarveteks või eelarvevalikuteks.

Formaalselt, kui inimesel on sissetulek I ja kaupade hinnad p1, p2, …, pn, siis tarbimisvõimalused on komplekt

{x ∈ R+^n | ∑ p_i x_i ≤ I}.

Kahekaupa analüüsides kujutavad tarbimisvõimalused endast eelarvejoont p1 x1 + p2 x2 = I, mille all asuvad kõik saavutatavad tarbitavad kogused. Eelarvejoon näitab võimaluste maksimaalseid kombinatsioone.

Tarvijad kasutavad tarbimisvõimalusi koos oma eelistustega, et maksimeerida kasulikkust. Optimaalne valik asub tavaliselt eelarvejoone piiril ning indiferrentsikõveraga, mis puudutab eelarvejoont, näidates tarbijale rahuldavaima kombinatsiooni. Kui puudutamine ei ole võimalik, võib olla kas vaikimispunkt (kõver jäik) või muud tingimused.

Muutused tarbimisvõimalustes tulenevad sissetuleku muutustest ja hindade muutustest. Sissetuleku kasv või vara muutus laieneb komplekti outward, samas kui hindade tõus või langus selle ümberkujundab eelarvejooni ja seega tarbitavate koguste valikut. Muutused võivad tekitada asenduse- ja sissetulekiefekte, mis kujundavad nõudluse ja tarbimises kasutatavate kaupade jaemüügithekke.

Tarbimisvõimalused on keskne kontseptsioon tarbijate teoorias ja nõudluse analüüsis, pakkudes raamistikku, kuidas hinnad ja sissetulek kokkuvõttes mõjutavad tarbitavate kaupade valikut. Näited võivad hõlmata kahte või mitmekaupa skaalasid ning neid kasutatakse majandusteaduses nii teoreetilises kui empiirilises töös.