taastuvus

Taastuvus on kontseptsioon, mida kasutatakse kirjeldamaks süsteemide võimet püsida ja toimida pikaajaliselt, tagades nii praeguste kui ka tulevaste põlvkondade heaolu. Üldises mõttes tähendab see suutlikkust rahuldada vajadusi ilma ressursse liigsete piiranguteta ning ilma ökoloogilist tasakaalust välja viimata. Taastuvus hõlmab sageli kolme põhidimensiooni: ökoloogiline, majanduslik ja sotsiaalne.

Ökoloogiline mõõde keskendub looduslike protsesside säilimisele ning looduskeskkonna jätkusuutlikule kasutamisele, sealhulgas ressursitõhususele, bioloogilise mitmekesisuse kaitsest ning kliimamuutustega kohanemisest. Majanduslik mõõde puudutab pikaajalist elujõulisust, tootlikkust, innovatsiooni ja ressursside mõistlikku kasutamist, et tagada majanduslik stabiilsus ilma liigse koormuseta keskkonnale. Sotsiaalne mõõde hõlmab võrdsust, kaasatust, heaolu ja kogukondade vastupidavust, sealhulgas õiglust tulevaste ja olevate põlvkondade vahel.

Taastuvus on oluline osa jätkusuutliku arengu poliitikast ja praktikatest ning hõlmab nii riikide kui ettevõtete ja kogukondade tegevust. Selle eesmärk on vähendada keskkonnamõjusid, suurendada vastupanu ootamatutele šokkidele ning tagada ressursside pikaajaline kättesaadavus. Rakendused hõlmavad ringmajandust, taastuvat energiat, säästvat linnaplaneerimist, vastupidavat tarneahelat ja sotsiaalset kaasatust. Taastuvust mõõdetakse erinevate näitajate abil, sealhulgas ökoloogilise jalajälje, majandusliku elujõulisuse ja sotsiaalse kaasatuse kaudu.