süsteemaatikat

Süsteemaatika ehk taksonoomia on bioloogia haru, mis tegeleb elusolendite klassifikatsiooni, nimede loomise ja sugulussidemete rekonstrueerimisega. Selle peamine eesmärk on luua looduslike rühmade loogiline hierarhia, kirjeldada liikide sarnasusi ja erinevusi ning esitada ühtne nimetuste süsteem. Klassifikatsioon ja nomenklatuur võimaldavad teadlastel viidata sama liigile samades uuringutes ning mõista looduse mitmekesisust ja evolutsioonilist ajalugu.

Ajalugu: süsteemaatika sai alguse Carl von Linné’ tööst 18. sajandil ning on arenenud koos evolutsiooniteooria mõistuse arendamisega. Kaasaegne süsteemaatika ühendab traditsioonilise morfoloogilise võrdluse molekulaarsete andmete ja filogeneetiliste lähenemistega, kasutades cladistikat ja arvutuslikke meetodeid, et rekonstrueerida liikide sugulussidemeid ja evolutsioonilisi puud.

Meetodid: kasutatavate meetodite hulka kuulub morfoloogiline võrdlus, cladistika ja filogeneetiline analüüs, DNA- ja RNA-sektsioonide analüüs ning bioinformaatika suurandmete töötlemisel. Tulemused esitatakse filogeneetilistes puududes ja hierarhias, mis kajastab evolutsioonilisi suhteid ning riiklike ja rahvusvaheliste nimistusstandardite järgimist.

Olulisus: süsteemaatika on aluseks bioloogilise mitmekesisuse kirjeldamisel, identifitseerimisel ning ökoloogiliste ja evolutsiooniliste suhete mõistmisel. Selle teadmisi rakendatakse looduskaitses, biogeograafias, põllumajanduses ning meditsiinis ja bioloodustusega seotud teadustes.