sünnitusmortaliteet

Sünnitusmortaliteet viitab naiste surmajuhtumitele, mis on seotud raseduse või sellega seotud seisunditega, mis tekivad raseduse ajal või 42 päeva jooksul pärast raseduse lõppemist, olenemata raseduse kestusest ja asukohast. Seda mõõdetakse tavaliselt elussündide arvuna. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) määratleb sünnitusmortaliteeti rasedusest, sünnitusest või selle järel tekkiva või sellega seotud põhjuste tagajärjel tekkinud surmana, sealhulgas abordist tingitud surmad.

Sünnitusmortaliteedi peamised põhjused on raske verejooks, infektsioonid, kõrge vererõhk raseduse ajal (pre-eklampsia ja eklampsia), tüsistused sünnitusel ja mitte-kirurgilised abordid. Paljudel juhtudel on sünnitusmortaliteet ennetatav sobiva tervishoiuteenuste kättesaadavuse ja kvaliteedi abil. See hõlmab raseduseelse hoolduse, ohutu sünnituse tagamise ja sünnitusjärgse hoolduse pakkumist.

Üle maailma on sünnitusmortaliteet vähenenud, kuid suurimad erinevused esinevad endiselt arenenud ja arenguriikide vahel. Arenguriikides on sünnitusmortaliteedi risk oluliselt kõrgem peamiselt piiratud juurdepääsu tõttu kvaliteetsele tervishoiule, ebapiisava personali ja ressursside tõttu ning hariduslike ja sotsiaalmajanduslike tegurite tõttu. Tervishoiusüsteemide tugevdamine, naiste tervise edendamine ja ebavõrdsuse vähendamine on olulised sünnitusmortaliteedi vähendamise meetmed.