sümbolistlik

Sümbolistlik on kunstisuund, mis tekkis 19. sajandi lõpus Euroopas vastusena naturalismile ja realismile. Selle peamine eesmärk oli väljendada ideid, emotsioone ja vaimseid seisundeid mitte otsese kirjeldamise, vaid kaudsete tähenduste ja sümbolite kaudu. Sümbolistid püüdsid paljastada maailma sügavamaid, sageli müstifitseeritud või unenäolisi aspekte, uskudes, et tegelikkus on vaid pealiskaudne kiht, mille all peitub tõeline, salajane olemus.

Liikumine hõlmas erinevaid kunstivorme, sealhulgas kirjandust, maalikunsti ja muusikat. Kirjanduses kasutasid sümbolistid sümboleid, allegooriaid ja vihjeid, et luua atmosfäärilisi ja psühholoogilisi pilte. Nad väärtustasid muusikalist keelt, unenägusid, müüte ja salapära. Maalikunstis iseloomustas sümbolismi maaliliste kujundite, eredate värvide ja sageli fantastiliste või müütiliste teemade kasutamine. Kunstnikud soovisid äratada vaatajas emotsionaalseid ja intellektuaalseid reaktsioone, mitte lihtsalt esitada nähtavat maailma.

Sümbolism oli mõjutatud sellistest mõtlejatest nagu Arthur Schopenhauer ja Friedrich Nietzsche, samuti okultismist ja idamaistest religioonidest. Olulisteks esindajateks kirjanduses olid Charles Baudelaire, Stéphane Mallarmé ja Paul Verlaine, maalikunstis aga Gustave Moreau, Odilon Redon ja Arnold Böcklin. Sümbolism jättis jälje modernismi arengusse, mõjutades hilisemaid kunstivoolusid, sealhulgas ekspressionismi ja sürrealismi.