sõnaosad

Sõnaosad ehk morfeemid on keeleteaduses sõna väikseimad tähenduslikud üksused, mida ei saa tähenduse säilitamiseks jagada väiksemateks osadeks. Morfeemid võivad olla vabad või seotud: vabad morfeemid esinevad iseseisvalt sõnadena, seotud morfeemid ei esine iseseisvalt, vaid lisatakse tüvele.

Juur (root) kannab sõna põhi tähenduse; lisandid (liited) lisavad tähendust või moodustavad uusi sõnu ning võivad olla eesliide (eesliide), järeliide (järelliide) või vaheliide (infix). Näide: eesliide taasis lisatakse sõnale „kasutus“ ning moodustatakse „taaskasutus“. Järeliide lisab lõppu ning võib moodustada nimisõnu või omadussõnu. Vaheliide on harv ning esineb piiratud sõnades.

Tuletusmorfemid (tuletus) loovad uusi sõnu või muudavad sõnaliiki; käändmorfemid (infleksioon) märgivad grammatikalisi kategooriaid nagu number ja kääned ning neid lisatakse kontekstile vastavalt.

Allomorfism: sama morfeem võib esineda erinevates fonoloogilistes vormides. Sõnaosade mõistmine on oluline sõnavara loomisel ning teksti analüüsimisel ja keeleõppes, kuna see selgitab, kuidas tähendused ja grammatilised vormid on seotud. Eesti keel on suures osas aglutinatiivne ja sõltub palju liidetest, mida kasutatakse sõnade moodustamisel ja grammatilisel tähenduste väljendamisel.