sífilis

Süüfilis on seksuaalse teel leviv nakkushaigus, mida põhjustab spirohett Treponema pallidum. Nakkus levib peamiselt nakatunud inimese haavandi või limaskestadega toimunud kontaktiga; võib ülekanduda ka emalt lapsele raseduse või sünnituse ajal ning harva vereülekande teel.

Haiguse kulg jaguneb tavaliselt nelja faasi. Primaarne faas avaldub üksiku valutu haavandina (chancre) nakkuskohas, mis tekib 10–90 päeva pärast nakatumist ja paraneb mõne nädala jooksul. Sekundaarne faas tekib 2–12 nädalat pärast haigestumist ja see hõlmab nahalööbeid, eriti peopesade ja jalgade taldade piirkonnas, limaskestade haavandeid, palavikku ja lümfadenopaatiat. Latentne faas on asümptomaatne; varane latentne faas võib kesta kuni aasta ja on mõnevõrra nakkav, hiline latentne faas on enamasti mitte-nakkav. Tertiiaarne süüfilis võib tekkida aasta või kauem pärast nakatumist ning põhjustada gummataalseid nahakahjustusi, neurosüüfilist (sh aju ja seljaaju kahjustused) või vaskulaarseid tüsistusi. Raseduse ajal võib sünnida congenital syphilis, mis võib põhjustada raseduse katkemist, enneaegset sünnitust või kaasasündinud väärarendeid; hilisematel aastatel võivad ilmneda Hutchinsoni triad.

Diagnostika põhineb seroloogilisel testimisel. Non-treponemal testid (VDRL, RPR) on sobivad ülekande skriinimiseks ja ravi jälgimiseks; treponemal testid (FTA-ABS, TPPA) kinnitavad nakkuse. Diagnoosi võib toetada mustvalgus mikroskoopia primaarse chancre korral.

Ravi põhineb penitsilliin G benzatiinravimil. Varajases faasis piisab tavaliselt ühest 2,4 miljooni RÜ IM annusest; varase latentse või teadmata kestusega faasis korratakse nädalast annust kolme nädala jooksul. Neurosüüfilis nõuab intravenoosset penitsilliini 10–14 päeva. Penitsilliiniallergia korral kasutatakse alternatiivina dooksütsükliini või tütratsükliini (rasedatel tuleb siiski kaaluda desensitiseerimist). Ennetamisel on olulised turvaline seks, kondoomide kasutamine, rasedate skriinimine ning partnerite teavitamine ja ravi.