suurusuuring

Suurusuuring on teaduslik uuring, mille eesmärk on koguda ja analüüsida andmeid suure osa või kogu populiatsiooni kohta, et teha üldistavaid järeldusi erinevates valdkondades, nagu tervishoid, demograafia ja sotsiaalteadused. Sellised uuringud tuginevad suurele osalejate arvule ning võivad hõlmata erinevaid andmekogumisviise, sealhulgas küsimustikke, füüsilisi mõõtmisi, laboratoorseid teste ja registrite andmeid. Mõnikord kaasatakse ka biopankide materjale, mis võimaldavad uurida geenide ja tervise seoseid.

Uuringu ulatus ja disain: suurusuuringu disain võib olla ühe ajaperioodi uuring (andmed kogutakse ühel ajahetkel või lühikesel perioodil) või pikaajaliselt jälgiv (pidev või korduv mõõtmine sama valimi kohta). Valimi koostus võib olla juhuslik või sihitud, ning eri allikad—küsitlused, kliinilised andmed, registrid ja bioloogilised näidised—võimaldavad mitmekülgset analüüsi.

Eetika ja andmekaitse: suurusuuringud vajavad osalejate nõusolekut ning tavaliselt eetika- ja teadusnõukogude heakskiitu. Isikuandmed töödeldakse vastavalt kehtivatele andmekaitseõigustele ja eetilistele standarditele; andmed anonümiseeritakse või pseudonimiseeritakse ning jagamine on piiratud ja kontrollitud.

Rakendused ja piirangud: suurusuuringud võimaldavad hinnata haiguste riskitegureid, trendide arengut ning erinevuste põhjuseid suurel populatsioonil. Piirangutena nähakse kulukust, pikaajalist läbiviimiperioodi ning risk-eeldatavaid valimis- ja andmekvaliteedi mõjusid.

Eestis mängib suurt roll Eesti Biobank (Eesti Biopank), mis kogub tervise-, elustiili- ja bioloogilisi andmeid suurtel kogumitel ning võimaldab järgnevaid uuringuid populatsiooni tasandil.