suspensioonides

Suspensioonides on heterogeenne segu, kus tahked osakesed on hajutatud vedela pideva faasi hulka ning ei lahustu täielikult. Disperse faas võib olla tahke või vedel ning osakesed võivad aja jooksul põhja settida, moodustades settekihi. Settimise kiirus sõltub osakeste suurusest, tiheduste erinevusest ja pideva faasi viskoossusest.

Disperse faas koosneb tahketest osakestest (nt liiv vees) või väikestest vedelate tilkadega, mis püsivad pideva faasi sees. Osakeste suurus on tavaliselt mikromeetri suurused või suuremad; tihedus- ja vedeliku omadused määravad, kui hõlpsasti suspensioon setteb.

Stabiilsus: Setinemine on loomulik nähtus; stabiilsust saab parandada stabiliseerivate ainetega, mis teevad elektrostaatilise või sterilise stabiliseerimise. Sageli kasutatakse pindaktiivseid aineid, polümeere või nende kombinatsioone. Zeta-potentsiaal, pH ja soolsus mõjutavad samuti stabiilsust ning segamise või homogeniseerimise meetodid võivad hajutust parandada.

Kasutus: Suspensioonid on laialdaselt kasutatavad ravimvormidena (suukaudsed suspensioonid, silmatilgad jne.), toiduainetes, värvides ja lakkides, kosmeetikas ning keskkonnatehnoloogias (veepuhastus) ja ehitusvaldkonnas (cement- ja muu pulverisuspensioonid).

Seosed: Suspensioonid erinevad kolloidsetest süsteemidest ja emulsioonidest; neil on suurem osakeste suurus ja tendentsioon settida, mistõttu neid tuleb sageli aeg-ajalt uuesti segada enne kasutamist.