sundvõõrandus

Sundvõõrandus ehk sundvõõrandamine on omandiõiguse ülevõtmine riigi või omavalitsuse poolt kinnisvara või muu vara üle, kui see on vajalik avaliku huvi nimel ja teostatav seadusega ettenähtud korras. See tähendab, et omanik ei saa oma vara säilitamiseks sunniviisiliselt vastu seista, vaid menetluse käigus otsustatud korra kohaselt antakse vara üle ja omaniku koormatakse vastava kompensatsiooniga.

Õiguslik alus ja tingimused on tavaliselt seotud avaliku huvi kehtestamisega ning vajaduse ja proportsionaalsuse printsiibiga. Sundvõõrandus peab toimuma seaduses sätestatud menetluse raames ning tagama omaniku õigused, sealhulgas õiguse vaidlustada otsust ning saada õiglast kompensatsiooni. Kompensatsioon peab kajastama vara turuväärtust ning sageli kaasnevad sellega ka täiendavad kulutused, mis omaniku jaoks tekivad üleminekuga seotud.

Protseduur hõlmab tavaliseltPlaneeringute või projekti aluste kontrolli ning ametliku otsuse koostamist, mille järel tehakse varade hindamine ja määratakse kompensatsioon. Omanikul on õigus esitada vastuväiteid ja apellatsioone ning vajadusel lahendatakse vaidlus haldus- või kohtus, kus kontrollitakse menetluse korrektsust ja kompensatsiooni vastavust.

Sundvõõranduse peamised eesmärgid on avalik teenus ja üldine hüve, kuid see kujutab endas omanike õiguste piiranguid. Seaduslikes raamistikudes püütakse tagada läbipaistvus, õiglus ja õiguste järjepidev kaitse, et vähendada väärkasutuste riske ja tagada asjakohane kompensatsioon ning menetluse õiguspärasus.