suguchromosoomidest

Sugukromosoomid on kromosoomid, mis määravad isendi sugu ja sageli kaasnevad suguhaiguste ning arenguprotsessidega. Enamikus liikides on kaks sugukromosoomi: X- ja Y-kromosoom. Sugu määramise mehhanism võib liikide lõikes varieeruda, kuid mitmesuguseid süsteeme täheldatakse.

Inimestel ja paljudes teistes imetajates on naissoost XX ja meessoost XY. X-kromosoom on suur ning sisaldab palju geene; Y-kromosoom on lühem ja sisaldab peamiselt meessoost arenguga seotud geene, sealhulgas SRY-geeni, mis käivitab mehe arenguks vajalikke mehhanisme.

Naisorganismides on kaks X-kromosoomi, kuid üks neist inaktiveeritakse embrionaalses arengus. Inaktivatsiooni eest vastutab XIST RNA ning selle tulemusena ekspresseeritakse peamiselt ainult ühe X-kromosoomi geene. See mehhanism hoiab geneetilise dosi tasakaalu.

Sugukromosoomide arvu või struktuuri kõrvalekalded võivad põhjustada viljatust või sünnidefekte. Näidetena Turneri sündroom (XO), Klinefelteri sündroom (XXY) ja Triple X (XXX).

Erinevad liigid kasutavad erinevaid sugu määramise süsteeme. Paljud linnud järgivad ZW-süsteemi, kus isased on ZZ ja emased on ZW. Mõnes teises rühmas on sugu määratud keskkonnatingimuste, näiteks temperatuuri kaudu.

Sugu-kromosoomide uuringud on oluline osa genetiikast, aidates mõista pärilikke haigusi, arengut ja inimeste tervist ning rikastades bioeetilise ja meditsiinilise teadmuse.

---