stratifikatsioonimeetod

Stratifikatsioonimeetod, tuntud ka kui kihistamise meetod, on statistiline valimite võtmise tehnika, mida kasutatakse juhusliku valimi moodustamiseks populatsioonist, mis on eelnevalt jaotatud erinevateks rühmadeks ehk kihtideks. Need kihid on tavaliselt moodustatud populatsiooni tunnuste alusel, mis on uuritava küsimuse jaoks olulised. Näiteks sotsioloogilises uuringus võiks kihid olla vanus, sugu või haridustase. Majandusuuringutes võiksid kihid olla sissetuleku tase või piirkond.

Meetodi peamine eesmärk on tagada, et valim oleks esinduslikum kogu populatsiooni suhtes, eriti kui teatud kihtides esineb suur varieeruvus või kui mõne kihi esindatus juhuslikus valimis võib olla ebapiisav. Kihistamise abil saab uurija kontrollida, et igast kihist võetakse kindel arv vaatlusi, mis võib olla proportsionaalne kihi suurusega populatsioonis või üleproportsionaalne, kui mingi kihi kohta on vaja saada täpsemaid tulemusi.

Stratifikatsioonimeetodi kasutamine aitab vähendada valimivigu ja suurendada statistiliste hinnangute täpsust. See on eriti kasulik, kui uuritakse populatsioone, millel on selgelt eristuvad alagrupid, millel võivad olla erinevad omadused või käitumismallid. Valimi koostamisel pärast kihtide määratlemist valitakse igast kihist juhuslikult üksikud elemendid, mis seejärel ühendatakse lõplikuks stratifitseeritud valimiks.