steganograafias

Steganograafia on praktika, mille käigus peidetakse sõnum või teave teise sõnumi, pildi või faili sisse nii, et sõnumi olemasolu jääb märkamatuks. See erineb krüptograafiast, kus teave on muudetud lugematuks, kuid selle olemasolu on teada. Steganograafia eesmärk on peita mitte ainult sõnumi sisu, vaid ka selle olemasolu.

Termin "steganograafia" pärineb kreeka sõnadest "steganos", mis tähendab kaetud või varjatud, ja "graphein", mis tähendab kirjutamist. Ajalooliselt on steganograafia erinevaid vorme kasutatud sajandeid. Näiteks olevat Vana-Kreeka ajaloos kasutatud meetodeid, kus nahale kirjutati teateid ja seejärel tätoveeriti nahk üle, või siis puidust tahvlitele kirjutati ja need kaeti vahaga, mille all oli teine teade.

Kaasaegses digitaalses maailmas kasutatakse steganograafiat sageli piltide, helifailide või videote sees informatsiooni peitmiseks. Spetsiaalsed programmid võimaldavad manipuleerida digitaalsete failide pisimate detailidega, lisades peidetud teateid viisil, mis ei riku faili visuaalset või helikvaliteeti märgatavalt. Näiteks võib pildifaili pikslite värvikoode veidi muuta, et salvestada peidetud teavet.

Steganograafiat kasutatakse nii seaduslikel eesmärkidel, näiteks digitaalse autoriõiguse kaitseks või turvaliseks kommunikatsiooniks, kui ka pahatahtlikel eesmärkidel, näiteks küberkuritegevuses või luuretegevuses. Selle tuvastamine võib olla keeruline, kuna see nõuab spetsiifilisi analüüsimeetodeid, mis otsivad digitaalsetes failides ebatavapäraseid mustreid või kõrvalekaldeid.