staatuskoodid

Staatuskoodid on kolmekohalised numbrilised märgised, mida serverid vastustes kasutavad, et kirjeldada taotluse tulemust. Enim kasutatav on HTTP-protokoll, kuid sarnane süsteem esineb ka teistes võrgukasutustes. Koodide juurde võib sageli liita inimloetava selgituse, kuid peamine informatsioon on number, mis võimaldab masinatel otsustada järgmise sammu.

HTTP-statuskoodid jagunevad klassidesse: 1xx informatiivsed, 2xx edukad, 3xx ümbersuunamised, 4xx kliendi vead ja 5xx serveri vead. Mõned levinumad näited on: 100 Continue, 200 OK, 201 Created, 301 Moved Permanently, 302 Found, 304 Not Modified, 400 Bad Request, 401 Unauthorized, 403 Forbidden, 404 Not Found, 500 Internal Server Error, 502 Bad Gateway, 503 Service Unavailable.

Praktiline kasutus: staatuskoodid annavad kliendile ja serverile teada, kuidas taotlust töödelda. 2xx tähistab edukat vastust, 3xx näitab, et tuleb teha täiendav toiming (nt suunamine), 4xx viitab kliendi veale, 5xx serveriveale. 1xx on informatiivne ja enamasti ei otsusta klient toorelt vastuse olemust; peamine teave peitub koodis.