sisekonflikte

Sisekonfliktid tähistavad konflikte, mis toimuvad riigi territooriumil ning mille osapooled on tavaliselt riigi valitsusjõud ning üks või mitu mittevalitsuslikku või opositsioonilist relvastatud rühmitust. Need konfliktid võivad väljenduda kodusõjana, mässu või eri rühmituste vahelise lahinguna ning neid iseloomustab sageli märkimisväärne vägivalla kasutamine, tsiviilelanike kannatamine ja majanduslik lagunemine.

Konfliktide põhjused ja dünaamika on mitmekesised: poliitiline eraldatus või süsteemi legitiimsuse puudumine, ressursside jaotuse konfliktid, ning etnilised, religioossed või ideoloogilised pinged; riigi suutlikkuse ja korrakaitse puudulikkus. Konfliktid võivad kesta aastaid või aastakümneid ning hõlmata nii keskvalitsuse kui ka mitmesuguseid mittevalitsuslikke rühmitusi. Dünaamikalt on need sageli asümmeetrilised: ühe poole relvastatud jõud võivad olla märksa tugevamad kui teisel; välised toetusallikad, taristuvaenid või diplomaatilised jõupingutused võivad konflikti kulgu oluliselt mõjutada.

Tagajärjed ja lahendused: Tagajärjed hõlmavad inimohvreid, laialdast põgenike ja sisepõgenike liikumist, raskeid humanitaarikriise, majanduse ja infrastruktuuri kahjustumist ning vähenevat riigi suutlikkust pakkuda teenuseid. Rahvusvaheline reagatsioon hõlmab humanitaarabi, varustuste ja sotsiaalprogrammide pakkumist ning rahuprotsesside kujundamist ning relvade desarmeerimist, demobiliseerimist ja reintegratsiooni. Põhieesmärk on saavutada ajutised või püsivad rahuprotsessid, kuid pikaajaliseks stabiliseerimiseks on tavaliselt vaja demokraatlike reformide, õiguskaitse ja majandusarengut.