silikaatist

Silikaadid on mineraalide rühm, mille peamiseks koostisosaks on SiO4 tetraeedrid. Iga tetraeedri keskmes on räni (Si4+), ümbritsetuna nelja hapnikuaatomiga. Tetraeedrid võivad jagada oksügüü ja moodustada erinevaid 1D, 2D ning 3D võrgustikke, mille tõttu on silikaadid väga mitmekesised ja domineerivad Maa kivimites.

Silikaadid jagunevad viide suurde rühma: nesosilikaadid ehk üksik-tetraeedritega silikaadid (nt oliviin, granaat); inosilikaadid ehk ühe- või kahekordse ahelaga (pyroksenid ja amfiboolid); filosilikaadid ehk lehe- või plaatstruktuuriga (mikasid ja savid nagu kaoliinit ja illiit); cyklosilikaadid ehk rõnga- või tsükliliste struktuuridega (nt berüül); tektosilikaadid ehk raamstruktuurid (kvarts ja feldspaadid). Iga rühma iseloomuks on erinev ühendite polümeratsiooni aste ja seetõttu erinevad mehhaanilised omadused ning keemiline koostis.

Levimus ja tähtsus: silikaadid moodustavad Maa kivimite suurima osa; kontinentaalne kiht ning tervik Maa koor koosnevad peamiselt kvartsist, feldspaatidest ja teistest silikaatidest. Nende mineraalide aines ja struktuur määravad kivimite kõvaduse, tiheduse ja termilisi omadusi ning need on geoloogiliste uuringute ning planeerimiste peamine alus.

Kasutused: silikaatide laialdased omadused teevad neist aluse klaasile, tsemendile, keraamikale, täiteainetele ja paljudele kõrgtehnoloogilistele materjalidele, sealhulgas silikooni ja elektronika tootmisel. Silikaatide mõistmine on seetõttu keskne nii geoloogia kui tööstuse kontekstis.