signaalivõimendus

Signaalivõimendus, tuntud ka kui võimendamine, on protsess, mille käigus suurendatakse signaali amplituudi või tugevust. See on fundamentaalne kontseptsioon paljudes elektroonika, telekommunikatsiooni ja teiste signaalitöötlusega tegelevate valdkondade rakendustes. Võimendid kasutavad energiat muudest allikatest, näiteks toiteallikast, et suurendada sisendsignaali võimsust. See võib toimuda mitmesuguste tehniliste lahenduste abil, sealhulgas kasutades transistore, elektronlampe või operatiivvõimendeid. Võimendamist on vaja mitmel põhjusel. Näiteks nõrku signaale, mis on pärit kaugematest allikatest või on muundamise käigus nõrgenenud, tuleb enne nende töötlemist või edastamist tugevdada.Samuti kasutatakse võimendust helisüsteemides, raadiosaates ja -vastuvõtus ning mitmesugustes mõõteseadmetes, kus signaali tugevus peab olema piisav, et seda saaks usaldusväärselt tuvastada ja analüüsida. Võimenduse oluline omadus on selle võimendusaste, mis näitab, kui palju signaali amplituudi suurendatakse. See võib olla lineaarse või mittelineaarse võimenduse puhul erinev. Mõned võimendid on disainitud spetsiifilisteks sagedusaladeks, teised aga laiemaks spektriks. Signaalivõimendust rakendatakse paljudes tänapäevastes tehnoloogilistes lahendustes.