signaalitöötlusüksusega

Signaalitöötlusüksus, tihti lühendatult DSP (Digital Signal Processor), on spetsialiseerunud mikroprotsessor, mis on disainitud digitaalsete signaalide kiireks ja tõhusaks töötlemiseks. Need signaalid võivad olla näiteks heli, pilt, video või sensoritest pärinev andmestik. DSP-d erinevad üldotstarbelistest protsessoritest selle poolest, et neil on sageli spetsiifilised käsustikud ja riistvarafunktsioonid, mis on optimeeritud matemaatilisteks operatsioonideks, nagu kiir Fourier' teisendus (FFT) või filtreerimine, mis on signaalitöötluses väga levinud.

Põhilised komponendid DSP-s hõlmavad aritmeetika-loogikaüksust (ALU), mäluliideseid, sisend/väljund (I/O) liideseid ja mõnikord ka spetsiaalseid aktseleraatoreid. Need arhitektuurilised omadused võimaldavad DSP-del täita keerukaid signaalitöötlusalgoritme reaalajas, kus aja viivitus on kriitiline. Paljud DSP-d kasutavad ka Harvardi arhitektuuri, mis võimaldab andmete ja käskude eraldi juurdepääsu mälust, suurendades jõudlust.

Signaalitöötlusüksuseid leidub laialdaselt erinevates rakendustes. Nende hulka kuuluvad mobiiltelefonid kõne- ja helitöötluseks, digitaalsed kaamerad pildi- ja videopildistamiseks, meediapleierid helide dekodeerimiseks, telekommunikatsiooniseadmed andmesideks ning automootorite juhtseadmed. Samuti kasutatakse neid meditsiiniseadmetes, tööstusautomaatikas ja teaduslikes instrumentides. DSP-de võime töödelda signaale kiiresti ja paindlikult on muutnud need moodsate elektroonikaseadmete asendamatuks osaks.