signaaliteadust

Signaaliteadus on laiaulatuslik distsipliin, mis tegeleb signaalide kogumise, analüüsi, töötlemise ja tõlgendamisega. Signaalid on informatsiooni kandvad muutujad, mis võivad olla pidevaid (analoogsignaalid) või diskreetseid (digitaalsignaalid). Need esinevad mitmesugustes loodusliketes ja tehnoloogilistes süsteemides, alates inimkeha bioloogilistest signaalidest kuni raadio- ja telekommunikatsiooni edastatavate elektromagnetlaineteni.

Signaaliteaduse aluspõhimõtted ulatuvad tagasi matemaatika, füüsika ja inseneriteaduse valdkondadesse. Fourier' analüüs, mis võimaldab signaale lahutada erinevate sageduste komponentideks, on üks fundamentaalsemaid tööriistu signaalitöötluses. Samuti kasutatakse laialdaselt lineaaralgebra, tõenäosusteooria ja statistika meetodeid.

Praktilised rakendused on signaaliteaduse keskmes. Meditsiinis kasutatakse EKG- ja EEG-signaale haiguste diagnoosimiseks. Telekommunikatsioonis võimaldavad signaalitöötlustehnikad mobiiltelefonide, interneti ja satelliitside toimimist. Samuti on see oluline kujutiste töötlemisel (nt röntgen, MRI), helitehnoloogias, automaatjuhtimissüsteemides ja paljudes teistes valdkondades. Digitaalse signaalitöötluse (DSP) areng on olnud eriti murranguline, võimaldades keerukaid signaalitöötlustoiminguid reaalajas.