signaalijadasüsteemid

Signaalijadasüsteemid viitavad arvutisüsteemide või telekommunikatsioonivõrkude disaini- ja toimimispõhimõtetele, kus andmeid edastatakse jada kaupa, üks bitt korraga. See on vastupidine paralleelkommunikatsioonile, kus mitu bitti edastatakse samaaegselt erinevate kanalite kaudu. Jadasüsteemide peamine eelis on nende võime kasutada vähem juhtmeid või ribalaiust, mis muudab need sobivaks pikkadeks vahemaadeks ja piiratud füüsiliste ühendustega keskkondades.

Üks levinumaid jadaedastuse vorme on sünkroonne jadaedastus, kus saatja ja vastuvõtja jagavad ühist taktisignaali, mis võimaldab andmete täpset ajastamist. Asünkroonne jadaedastus seevastu ei kasuta eraldi taktisignaali; selle asemel sisaldab iga andmepakett algus- ja stopp-bitte, mis aitavad vastuvõtjal andmete algust ja lõppu tuvastada. Tüüpilised näited jadaedastuse protokollidest hõlmavad UART-i (Universal Asynchronous Receiver-Transmitter) ja SPI-d (Serial Peripheral Interface).

Jadasüsteeme kasutatakse laialdaselt mitmesugustes rakendustes, alates arvuti välisseadmetest (nt USB) ja sideliinidest kuni tööstusautomaatika ja manussüsteemideni. Nende disain hõlmab sageli signaali terviklikkuse tagamise mehhanisme, et minimeerida müra ja moonutuste mõju edastatavatele andmetele. Jadaedastuse kiirused on aja jooksul märgatavalt kasvanud, võimaldades üha suuremat andmeedastuskiirust traditsiooniliselt paralleelsete ühenduste jaoks.