sensorvõrkudes

Sensorvõrgud on hajutatud süsteemid, mis koosnevad väikestest, sageli piiratud energiaga andurimoodulitest. Need mõõdavad füüsikalisi nähtusi, koguvad andmeid ja edastavad need kogujapunktile või keskusele, kus neid töödeldakse ja säilitatakse. Võrgud võivad toimida lokaalselt või laiemates skaalades ning kasutada madala energiaga sideprotokolle ja mitme hüppega edastust, et kaugeid sihtkohti jõuda.

Arhitektuuris on tavaliselt kolm rolli: andurid (sõlmed), ruuterid ja kogujapunkt (sink). Sõlmed on piiratud ressursidega ja kasutavad sageli energiasäästlikke MAC-protokolle. Andmed liiguvad mitme hüppena ning võrk võib teostada esmast töötlust enne edasiliikumist, et vähendada liiklust ja pikendada võrgus koguva aku kasutusiga. Aja sinhroniseerimine ja keskkonna mõistmine on sageli väljakutseid tekitavad aspektid, mis aitavad parandada andmete õigsust ja ajastust.

Peamised sideprotokollid ja standardid hõlmavad IEEE 802.15.4 baasil toimivaid lahendusi nagu ZigBee ja Thread; lisaks on laialdaselt kasutusel BLE (Bluetooth Low Energy) ja LPWAN-tehnoloogiad, näiteks LoRaWAN ning NB-IoT. Sõlmede vahelised protokollid moodustavad madala energiaga MAC- ja ruuteri-kihid; valikud nagu LEACH või Directed Diffusion kirjeldavad energiataotluse ja moodulite juhtimist.

Rakendused hõlmavad keskkonnamonitoringut, nutikaid linnu, tööstusautomaatikat ja põllumajandust. Väljakutsed on energiasääst, skaleeritavus, usaldusväärsus ning turvalisus ja privaatsus. Lisaks on vaja tõhusaid andmehaldussüsteeme, häire- ja hooldustugi ning tihti integreerimist teiste tehnoloogiatega.

---