sensorvõrke

Sensorvõrgud on hajutatud, autonoomsete sensorite kogum, mis jälgib füüsikalisi või keskkonnatingimusi ning koostöös edastab kogutud andmed baasjaamale või pilvepõhisesse analüüsisüsteemi. Need võrgud võivad ulatuda suure territooriumi ning sisaldada sensoreid, mis paiknevad raskesti ligipääsetavates piirkondades. Eesmärk on pakkuda reaalajas või ajastatud teavet ning võimaldada automaatset reageerimist keskkonna muutustele või süsteemide seisundile.

Võrgu peamised komponendid on sensorielemendid, baasjaam (või kogujam) ja kesk- või pilvepõhine töötlemus- ning kasutajaliidese süsteem. Sensorielemendid mõõdavad parametreid nagu temperatuur, niiskus, liikumine, valgus või heli ning edastavad need andmed baasjaamale. Kommunikatsioon toimub peamiselt madala energiatarbega traadita tehnoloogiatega, näiteks IEEE 802.15.4, Zigbee, 6LoWPAN ja Bluetooth Low Energy. Võrgud võivad olla hierarhulised (klasteripõhised) või hajutatud ning kasutavad andmete agregatsiooni, et vähendada liiklust ja energiat säästa.

Rakendused hõlmavad keskkonnamonitoringe, metsanduse ja ilmastikuhäire varajast avastamist, tööstusautomaatikat, põllumajandust ning nutika säästva linnakeskkonna lahendusi (näiteks liiklus, õhukvaliteet). Peamised väljakutsed on energiasääst, sensorite elutsükkel ja andmete kvaliteet, võrgu usaldusväärsus, viivitused ning turvalisus ja privaatsus. Standardid ja protokollid hõlmavad topoloogiaid, protokolle LEACH, Directed Diffusion, RPL ning 6LoWPAN/IPv6 põhist raamistust; see aitab tagada interopereeritavuse ja skaleeritavuse.