semantilisedelemendid

Semantilised elemendid, tuntud ka kui semantilised osad või semantilised põhikomponendid, on lingvistikas mõiste, mida kasutatakse tähenduse väikseimateks eristavateks üksusteks jagamiseks. Sarnaselt foneemidele, mis on keele kõige väiksemad tähendust eristavad helid, on semantilised elemendid keele tähendusstruktuuri alustalad. Need ei ole sõnad ise, vaid abstraktsemad tähendusomadused, mis moodustavad sõnade ja lausete tähenduse.

Näiteks sõnad "isa" ja "ema" võivad mõlemal olla semantiline element "[+inimene]" ja "[+täiskasvanud]". Erinevus seisneb semantilises elemendis "[+meessoost]" isa puhul ja "[-meessoost]" ema puhul. See elementaarne lähenemine tähendusele võimaldab analüüsida, kuidas erinevad sõnad omavahel tähenduslikult seostuvad ja kuidas tähendus muutub, kui üks või teine semantiline element erineb.

Semantiliste elementide teooria, mida on arendanud mitmed lingvistid, nagu Roman Jakobson, aitab mõista sõnavara struktuuri, tähenduse muutusi ja lausete tähenduse moodustumist. See on kasulik tööriist nii kirjeldavas kui ka teoreetilises lingvistikas, võimaldades sügavamat analüüsi keele tähendussüsteemist. Semantiliste elementide kontseptsiooni on rakendatud ka looduskeele töötlemise ja tehisintellekti valdkonnas, et parandada masinate arusaamist inimkeelest.