selektsioon

Selektsioon on bioloogiline mehhanism, mille kaudu populatsioonides muutuvad fenotüübid või genotüübid järglaste edukuse erinevuse tõttu. See tähendab, et erinevate isendite paljunemisvõimalused varieeruvad ning selle erinevuse mõju kandub edasi järgmistele põlvkondadele, kui on olemas pärilik varieeruvus.

Looduslik selektsioon tekib siis, kui keskkond soodustab teatud fenotüüpide ellujäämist ja paljunemist. Selleks on vaja (a) pärilikku varieeruvust, (b) erineva fitnessi taset isendite vahel ning (c) seda, et edukus kandub edasi järglastele. Aja jooksul võivad domineerivad genotüübid suurendada oma esinemissagedust, samas kui teised võivad kaduda.

Selektsiooni vormid hõlmavad direktiivset (edasi suunatud) selektsiooni, stabiliseerivat ja disruptiivset selektsiooni. Direktiivne selektsioon suurendab ühe variandi sagedust populatsioonis; stabiliseeriv selektsioon vähendab äärmuslikke tunnuseid ja keskendub keskmisele väärtusele; disruptiivne selektsioon soodustab kahe või enama äärmise tunnuse kujunemist, mis võib viia alamliikide tekkimisele.

Kunstlik selektsioon ehk inimeste juhitud selektsioon tähendab, et inimesed valivad paljunevaid omadusi ning soodustavad soovitud tunnustega isendeid. Näited hõlmavad koduloomade ja kultuurtaimede aretust, sortide arendamist ning omaduste parandamist. Kunstlik selektsioon võib toimuda kiiremalt kui looduslik, kuid nõuab hoolikat geneetilist mõistmist ja mitmekesisuse säilitamist.

Selektsioon on evolutsiooni põhimehhanism koos teiste mehhanismidega, nagu geneetiline drift ja juhitav valik. See mõiste hõlmab nii looduslikku kui ka kunstlikku valikut ning on oluline uurimisel, konserveerimisel ja põllumajandusel.