seadusloomat

Seadusloomat ehk seadusloomimise protsess on Eesti õiguskorra oluline osa, mille käigus luuakse, muudetakse ja rakendatakse seaduseid. Protsessi põhiprintsiipe reguleerivad Eesti põhiseadus, Riigikogu töökorra reeglid ning Euroopa Liidu õigus, mis mõjutab Eesti õigusmaastiku kohandamist üleeurooplike nõuetega.

Seadusloomat saab alustada valitsuse või Riigikogu liikmete poolt esitatud seaduseelnõust. Eelnõu esitatakse Riigikogule ja suunatakse vastavatesse komisjonidesse, kus toimuvad arutelud, ekspertarvamused ning muudatusettepanekud.

Riigikogu menetluses käivad seaduseelnõu läbirääkimised tavaliselt kolme lugemise käigus: esimesel lugemisel leitakse põhiline idee ja alus; teisel lugemisel tehakse muudatusettepanekuid ning arutatakse täpsustatud teksti; kolmandal lugemisel võetakse vastu lõplik tekst ja seaduse eelnõu üldine sisu kinnitatakse. Vajadusel kaasatakse protsessi täiendavaid osapooli ja avalikke arutelusid.

Seadus võetakse vastu Riigikogus häälteenamusega ning seejärel suunatakse presidendile välja kuulutamiseks. Välja kuulutamine ja avaldamine Riigi Teatajas määravad seaduse jõustumise kuupäeva, mis võib olla kindlaks määratud eraldi või tavapärase jõustumisreegli alusel.

Seadusloomat hõlmab nii riigiinstitutsioonide kui ka avaliku arutelu koordineerimist ning sageli lõikub see Euroopa Liidu seadusandlusega, mis nõuab transpositsioone ja ühtlustusi Eesti õigussüsteemis.