süstimis

Süstimine ehk süst on meditsiiniline manustamisviis, mille käigus manustatakse ravim või muu aine organismi nõela ja süstla abil. Süstimise eesmärk on viia toimeaine kiiresti või kontrollitult soovitud koesse või vereringesse. See on levinud meetod haiglates, perearstikeskustes ja mõnikord ka kodustes tingimustes, kui arst või apteeker on määranud.

Süstimise peamised tüübid on lihasesisesed süstid (intramuskulaarsed), nahaalused süstid (subkutaansed), veenisisesed süstid (intravenoossed) ning nahasisesed süstid (intradermaalsed). Tehniliste vahendite hulka kuuluvad sterilne nõel ja süstal, ravimipudel või ampull ning vajadusel antiseptilised vahendid. Enne süstimist kontrollitakse ravimi nime, annus ja aeg ning arvestatakse patsiendi meditsiinilist ajalugu.

Ohutus ja riskid hõlmavad infektsiooni, valu või turset süstekohal, allergilisi reaktsioone ja harva süsteemseid kõrvaltoimeid. Süstimise tehnikas on oluline aseptiline töö, korrektne sügavus ja nurk, ning nõelte ja jäätmete nõuetekohane käitlemine. Süstimist käsitletakse meditsiinilise professionaalselt teostatavana enamasti, kuid teatud ravimite puhul võib patsient saada koolituse järel lubatuse teha haigusest sõltuvaid manuseid kodus.

Süstimist kasutatakse laialdaselt ravimite manustamiseks, vaktsiinide andmiseks ja krooniliste haiguste raviks. Süstimise osas on oluline järgida riiklikke juhiseid, ravimite omadusi ja patsiendi erivajadusi. Ajalooliselt on süstimine arenenud 19. sajandil aseptika ja vaktsiinide arenguga ning sellest ajast on järelmeditsiinilise ravi oluline töövahend.