süüteküünla

Süüteküünal on siseõõmismootorites kasutatav komponent, mille peamine ülesanne on süütehetke tekitamine elektrilise sädemena ning sellega algatada air-fuel segu põlemine.

Tööpõhimõte ja ehitus: Küünal koosneb metallkorpusest, keraamilisest isolatsioonist ning kahest elektroodist: kesk-elektroodist ja välis-elektroodist. Kui süüte- ehk elektriline vool ületab elektroodide vahe, tekib säde, mis süütab põlemisgaasi kambris. Küünal peab taluma kõrgeid temperatuurid ja pidevat töötamist, seetõttu on isolatsioon tihedalt eraldatud ning elektroodid täiendavalt kaitstud.

Tüübid ja materjalid: Traditsiooniliselt on kasutatud vasest kesk-elektroodiga küünlaid, kuid tänapäeval on laialdaselt kasutusel platinumi või iridiumi tipuga küünlad. Platinumi- ja iridiumtipud kestavad kauem ja pakuvad stabiilsemat süütekvaliteeti, eriti kõrgematel töötemperatuuridel. Erinevad küünlad erinevad ka kuumenõudest (heat range), mis mõjutab, kui kiiresti neil üles soojeneda ja kui hästi nad neelavad tahma.

Hooldus ja asendamine: Süüte küünlad tuleb asendada tootja soovitatud intervallidel, mis tavaliselt jääb vahemikku mõni 30 000–100 000 kilomeetrit, sõltuvalt mootori tüübist ja kasutustingimustest. Ülemäärane tahma või õlijälgede kogunemine, vigane käivitamine või mootori hägune töö viitavad võivad rikked küünaldele. Paigaldamisel tuleb jälgida õiget gapi (tæpset vahet), mis on iga mootori jaoks tootja poolt määratud.

Sõiduki töös ning hoolduse puhul on süüte küünlad olulised, sest nende seisund mõjutab mootorinõuet, kütusekulu ja emissioone. Kui need on kulunud või vigased, võib tekkida süüteprobleeme ja mootor võib käivituda raskemini või kurku.