ristviljastumist

Ristviljastumine on taimede paljunemise protsess, mille käigus õietolm kantakse ühe taime õiest teise sama liigi taime õiele. See on oluline mehhanism seksuaalseks paljunemiseks paljude taimeliikide puhul. Ristviljastumise tulemuseks on geneetiliselt erinevate taimede järglased, mis võib aidata kaasa liikide kohanemisvõimele ja evolutsioonile.

Selle protsessi vahendajateks võivad olla mitmed tegurid. Tuul on üks levinumaid ristviljastumise vahendajaid, eriti paljude teraviljade ja rohuliikide puhul. Tolmeldajad, nagu putukad (nt mesilased, liblikad) ja linnud, mängivad samuti olulist rolli. Need organismid otsivad õitest nektarit või õietolmu ja kandes kogemata õietolmu ühelt õielt teisele. Mõnikord võivad ka loomad nagu nahkhiired või isegi vesi aidata kaasa ristviljastumisele.

Ristviljastumine erineb iseviljastumisest, kus õietolm liigub sama taime õie sees või teise sama taime õiele. Iseviljastumine võib vähendada geneetilist mitmekesisust. Paljud taimed on arendanud mehhanisme, mis soodustavad ristviljastumist ja takistavad iseviljastumist, näiteks erinevad õitsemisajad või oma õietolmu ja munarakkude mittesobivus. Ristviljastumist kasutatakse laialdaselt ka taimekasvatuses soovitud omadustega sortide aretamiseks.