ristmõjude

Ristmõjud on statistikas nähtus, kus ühe teguri mõju sõltub teise teguri tasemest. See tähendab, et efekti suurus ei ole konstantne kõigil kombinatsioonidel, vaid varieerub olenevalt teistest muutujatest. Ristmõjud tekivad peamiselt faktoriaalses disainis, kus uuritakse mitme teguri samaaegset mõju.

Analüüsilises mõttes hinnatakse ristmõjusid tavaliselt kahe või enama teguri mõjusid koos, kasutades ANOVA-d või regressioonimudeleid. Mudel sisaldab sageli peamisi efekte ning ristmõju termi, näiteks Y ~ A + B + A:B (või Y ~ A * B). Kui ristmõju koefitsient on statistiliselt oluliselt erinev nullist, näitab see, et tegurite mõju on omavahel seotud. Ristmõjude leidmisel tuleb kaaluda ka mõjude tõlgendamist, kuna olulised ristmõjud võivad muuta või täpsustada peamiste efektide tähendust.

Tõlgendamine hõlmab sageli graafilist uurimist ja lihtmõjude analüüsi, et näha, kuidas mõju erinevatel tasemetel muutub. Näide: ravimi efektius võib sõltuda vanusest; sama annus võib olla tõhusam ühes vanuserühmas kui teises. Ristmõjud võivad olla kvalitatiivsed (efekti suund muutub) või kvantitatiivsed (mõju suurus muutub).

Tähtis on märkida, et kui ristmõju on oluline, ei tohi peamisi mõjusid vaadata eraldi; need tuleb tõlgendada koos ristmõjuga ja esitada koos sobiva visuaalse ja statistilise tõendusmaterjaliga.