riskianalüüsist

Riskianalüüs on süsteemne protsess, mille käigus tuvastatakse organisatsiooni või projekti jaoks potentsiaalsed riskid, hinnatakse nende tõenäosust ja mõju ning kujundatakse juhtimisvastuseid riskide vähendamiseks. Riskianalüüsiga seonduv eesmärk on parandada otsuste kvaliteeti, minimeerida kahjusid ja tagada eesmärkide täitmine, kasutades ressursse tõhusamalt.

Riskid võivad olla erineva päritoluga ja erineva mõju ulatusega: finantsriskid, operatiivriskid, tehnoloogilised riskid, ohutus- või keskkonnaprobleemid ning reputatsiooniriski. Riskianalüüs annab pildi potentsiaalsest kahju suurusest ja tõenäosusest ning aitab määratleda, kus tähelepanu ja ressursid on kõige mõistlikumad.

Protsessi etapid hõlmavad eesmärkide määratlemist, riskide identifitseerimist, riski hindamist (tõenäosuse ja mõju hindamist), riskide prioriseerimist, kontrollide ja leevendusmeetmete kavandamist ning nende elluviimist ning lõpuks jälgimist ja korduvat ülevaatust.

Metoodikad hõlmavad kvalitatiivset ja kvantitatiivset riskianalüüsi. Kvalitatiivne lähenemine kasutab skoorimis- või maatriksitehnikaid; kvantitatiivne läheneb riskidele numbriliste mudelite kaudu, näiteks Monte Carlo simulatsioonid või rahalise mõju arvutamine. Spetsiaalsed tööriistad on FMEA ehk vigade režiimide ja mõju analüüs, viga-puu analüüs (FTA) ja HAZOP. Üldiseks tööriistaks võib olla riskimaatriks, mis seob tõenäosuse ja mõju.

Riskianalüüs on levinud osa projekteerimises, tootmises, finantsjuhtimises ja avalikus sektoris ning seda teostatakse nii enne kui ka kogu projekti elutsükli vältel. Õigeaegne riskianalüüs parandab valmisolekut, vähendab ettenägematuid kulusid ja parandab koostööd erinevate osapoolte vahel.