ringvarjutuse

Ringvarjutus, sageli nimetatud annularvarjutuseks, on päikesevarjutuse tüüp, kus Kuu varjab Päikese keskust nii, et Päikese keskosa jääb nähtav ning ümber Kuule tekib helendav rõngas ehk annulus. See nähtus tekib siis, kui Kuu on Maa suhtes kaugel ehk apogees ning seetõttu on Kuu näiv diameeter Päikesest väiksem.

Toimumise tingimused on geomeetrilised: Päike, Kuu ja Maa peavad olema peaaegu ühel joonel, kuid Kuu ei kata täielikult Päikest. Selline asend põhjustab, et kogu piirkonnas ei teki täielikku varjutust, vaid keskjoonel on nähtav ringjas valgusjoon.

Geograafiline nähtavus on piiratud: ringvarjutus on nähtav vaid kitsal, keskjoone mööda kulval jalal üle Maa kulgel. Väljaspool seda keskjoont on nähtav osaline varjutus või üldine vari.

Kestus ja tüüpiline iseloom: annularfaas võib kesta vaid mõnest sekundist mõne minutini, sageli 1–3 minutit, kuid geomeetria olenevalt võib annular faas ulatuda ka pikemaks, kuni ligikaudu 12 minutit.

Vaatlemine ja ohutus: päikesevarjutust tuleb jälgida ainult eriline päikesefiltritega (näiteks päikeseprillid ei ole piisavalt kaitsvad). Päikesele otsa vaatamine palja silmaga on ohtlik ka ringvarju ajal, välja arvatud see, kui on täielik varjutus ja päikese keskosa on täielikult kadunud.

Seos teiste varjutuste liikidega: ringvarjutus erineb täielikust päikesevarjutusest ja hübriidvarjutusest. Ringvarjutust nimetatakse sageli lihtsalt ringvarjutuseks või annularvarjutuseks.