riistvaraprotessoritesse

Riistvaraprotessori ehk riistvarakiibistikku professoritesse on mõiste, mis tähistab protsessoreid, mille disain ja funktsionaalsus on füüsiliselt kiibil realiseeritud. See tähendab, et protsessori loogika on kodeeritud transistoride ja nende ühenduste mustrina, mitte tarkvara või juhiste jadana, mida programmide abil täidetakse. Riistvaraprotessoreid kasutatakse laialdaselt mitmesugustes seadmetes alates lihtsatest elektroonilistest vidinatest kuni keerukate arvutite ja serveriteni.

Erinevalt tarkvaraprogrammidest, mis võivad muutuda ja mida saab kergesti uuendada, on riistvaraprotessorid oma olemuselt fikseeritud. Nende jõudlust ja funktsionaalsust mõjutavad otseselt nende füüsiline arhitektuur, transistorite arv, taktsagedus ja muid füüsilisi omadusi. Riistvaraprotessorite eelised seisnevad sageli nende kiiruses ja energiatõhususes, kuna nende toimingud on otse füüsiliselt realiseeritud, mis vähendab täiendavat töötlemise ja tõlgendamise vajadust.

Kaasaegsetes arvutites täidavad riistvaraprotessoreid keskne roll, töödeldes kõiki juhiseid ja andmeid, mis on vajalikud operatsioonisüsteemi ja rakenduste käitamiseks. Tootjad, nagu Intel ja AMD, on sellel alal juhtivad, pakkudes pidevalt uusi ja võimsamaid protsessorite mudeleid. Samuti on oluline märkida, et paljud spetsialiseerunud riistvaraprotessoreid, näiteks graafikaprosessorid (GPU-d) ja neuroprotsessorid, on välja töötatud konkreetsete ülesannete tõhusaks täitmiseks.